Siiani olen hoidunud postitustest teemal “sidur pidur gaas gaas” ja “bemmi kummid”… Aga tuleb tunnistada, et 42GO albumi “Miljonäri poeg” näol on tegemist tõsiselt tasemel muusikaga… Ossi- ja bimbokultuuri aabits, kui võib nii öelda… Need, kes sellist muusikat fännavad, ei saa enamasti aru, et tegu on nende mõnitamisega, intelligentsetele inimestele pakub album üsna naljaka kuulamiselamuse ja tuleb tunnistada, et hoolimata esmamuljest on tegu siiski väga väga hea plaadiga ja ka mõnes mõttes huumoriga, respekt härrasmeestele, kes ossikultuuri julgevad nii tõsiselt mõnitada :D

Kahju ainult sellest, et albumi nimilaulu sõnad nii väga ühte mu sõpra meenutavad…